Vabadusvõitlus
minevat.
Eestlaste muinasusundis oli tähtsal kohal ka maagia e. nõiakunst. Selle abil loodeti
saada suuremat saaki, kaitsta end halva eest, ravida haigusi ja kahjustada vaenlasi.
Vooliti kivist, puust või luust luumade kujusid, mille abil loodeti saada selle olevuse
üle mõju. Loomade jõu saamiseks riputati kaela küüniseid (nt karu), hammastest
tehtud ehteid.
Maagilisi toiminguid võisid läbi viia manatargad e. nõiad. Nõiavõimeid peeti
päritavaks. Tavaliselt olid manatarkadeks vanemad elukogenud inimesed. Targad
9
tundsid metsarohtusid ja lihtsamaid ravivõtteid ning olid muistses ühiskonnas
arstirollis.
Vanad eestlased ohverdasid loodusjõududele loomi, sööki ja jooki, raha, muid
esemeid ja eriti tähtsatel juhtudel inimesi.
Loodusjõude austati pühades hiites, küngastel, järvede, jõgede ning allikate ääres.
Pühadeks puudeks olid eriti tammed ja pärnad. Muinasaja lõpul oli igal külal või
annaabi.ee 
