Vabadusvõitlus
Eestlaste jumalakujud ja hiied
raiuti maha. Kui enne usuti, et selliste tegude sooritajaid tabab surm, siis nüüd nähti,
et seda ei juhtu. See oli eelduseks ristiusu jumala vastuvõtuks.
Sunnitud täitma katuliku kiriku kombeid, sidus rahvas need oma varasemate
Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus
nende senist usku. Mitmesuguste vaimude, haldjate ja jumaluste kujutamisse hakkasid
ilmuma saksapärased jooned. Manatarka hakati üha enam nõiaks ja kuradi käsilaseks
pidama. Pühakutelt loodeti kaitset ikalduste, haiguste, kiskjate vastu ning toetust
viljakasvule ja karja sigivusele ning soodsa ilma saamiseks. Salaja ohverdati siiski ka
vanades ohvripaikades. Kirikutest said populaarsemaiks ohverduspaikadeks Saha
kabel Tallinna ja Risti kabel Viljandi lähedal.
Pühakukultus segunes paganlike joontega: arvati, et Tõnn (loomade, eriti sigade
kaitsja) on Antoniuse teisend
annaabi.ee 
