Egiptuse ehted ja kaunistused
kaelaväljalõikesse. 18. dünastia päevil muutusid kaelavõrud laiaks, koosnedes kahest kuni neljast
reast metallplaatidest- seda võis soodustada metalli endiselt laiem kättesaadavus. Selle ajastu
seinamaalingutel kujutatud helmestest käevõrud või nende eeskujud arvatakse pärinevat Lähis-
Idast. Ripatsid ja kõrvarõngad olid sageli hiigla suured ning küllap üsnagi rasked kanda.
Kuningliku perekonna liikmed kandsid ohtrasti kuldehteid, suurtes kogustes pandi neid neile
kaasa ka manalateekonnale. Et see oli hästi teada hauarüüstajatele, on täielikke kuldehete
komplekte leitud väga harva. Itaallasel Giuseppe Ferlinil oli 1834. aastal õnne leida üks selline
kuninganna Amenashakheto püramiidist, mis asub praeguse Sudaani territooriumil Meroes. Ehete
põhjalik uurimine suutis kulumise põhjal kindlaks teha nende kandmisviisi. Nii näiteks arvatakse,
et kuningatar kandis oma kümmet käevõru viiekaupa kummalgi käsivarrel. Hauast leiti ka üheksa
annaabi.ee 
