Kreeta-mükeene kultuur ja inimese kujunemine
järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes
oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu.
Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja
kujunemaneandertalla- sed (Homo neanderthalensis), kelle jäänuseid on leitud Lähis-Idast ja
Euroopast. Euroopa neandertalla- sed olid sunnitud hakkama saama jääajaga, tegelesid küttimisega
(mammutid, piisonid jt), kandsid loo-manahku ja kasutasid tuld. Nad on teadaolevalt esimene
inimliik, kes mattis oma surnuid, kellele pandi mõnikord kaasa hauapanuseid. Seetõttu võib oletada,
et neandertallastel olid olemas religiooni alged.
Neandertallased surid teadmata põhjustel välja umbes 30 000 aastat tagasi. Teadlased on pidanud
neid nii tänapäeva inimeste eellasteks kui ka kõrvalharuks, kel pole praeguste inimestega mingit
pistmist. Uuema-te uurimuste kohaselt oli neandertallastel siiski kokkupuuteid väljaspool Aafrikat