Haridus Eesti kultuuris
Külakool sai nimetuse küla järgi. Kus kihelkonnakoole polnud, asendas kooli köstri õpetus.
18. sajandi II pool
Eesti rahvakool jõudis uuele arengutasemele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Nüüd
algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Tsaarivalitsuse
suhtumine Baltimaade erikorda muutus pärast Katariina II trooniletulekut 1762. aastal. Euroopa
valgustusideede mõjul hakati palju rääkima talupoegade manadusliku ja õigusliku korra
parandamisest ja nende hariduse tõstmisest.
1768. aasta veebruaris esitas konsistoorium maapäevale Eestimaa talurahvakoolide
asutamise projekti. Projekt ei saanud poolehoidu, kuna rüütelkond ei soovinud koolide rajamise
kulusid enda kanda võtta.
Browne'i patent oli 18. sajandil esimene seadusjõuline akt, mis nõudis koolivõrgu
rajamist. Koolipatendi ilmumise järgsel aastal hakati ainult üksikutes kihelkondades koole
rajama
annaabi.ee 
