Armeenlased ja Eesti
järsult seoses sellega, et ülikool viidi üle vene keelele. Sergei Issakovi
andmeil õppis sel ajal siinses ülikoolis ja eri koolides umbes 200
armeenlast, lisaks M. Rostovtsevi eraülikoolis ligi 30 ja veterinaaria
instituudis kümmekond. Armeenia üliõpilased osalesid rahvusliku
võrdsuse, rahvaste enesemääramisõiguse ja isikuvabaduse eest
peetavas võitluses. Arhiivides on säilinud dokumente, mis tõestavad
näiteks V. Vartanjani, A. Grigorjani, V. Avakhjani ja K. Mamuljani
osavõttu revolutsioonilisest liikumisest Tartus. 1909. aastal loodi
Tartu Ülikoolis Taga-Kaukaasia armeenia kaasmaalaskond, kelle üks
eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid
armeenlastele huvipakkuvatel teemadel".
Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist,
Tbilisist, Bakuust, susist, Karsist, Erzerumist, Aleksandropoolist,
Etsmiadzinist, samahist ja mujalt.
1912. aastal ühinesid armeenia tudengid korporatsiooniks Armenia.