Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele
kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule
valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.
Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi
võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja
irdmuistised; kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, mamuaarid, statistilised
materjalid jne; suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud);
Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid; lingvistilised ajalooallikad; keel
ja murded; audiovisuaalsed ajalooallikad; fotod, filmid ja helisalvestised.
Alepõld – algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada.
Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk metsa, puudel lasti umbes aasta kuivada ning siis need
põletati
annaabi.ee 
