V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
«Ah nii, üks neljast ülikooli vannutatud raamatukoguhoidjast!» ütles teine.
«Ses poes käib kõik neljakaupa,» karjus kolmas. «Neli rahvust, neli fakulteeti, neli püha,
neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.»*
«Hüva,» arvas Jehan Frollo, «neile siis tarvis neljakordset märulit teha.»
«Musnier, me pistame su raamatud põlema.»
«Musnier, me peksame su teenri vaeseomaks.»
«Musnier, me mudime su naist.»
«Seda paksu Oudarde'i-mamslit.»
«Kes nõnda priske ja lõbus on, nagu oleks ta lesk.»
«Käige kus kurat!» urises meister Andry Musnier.
«Meister Andry,» hüüdis Jehan ülalt kapiteelilt, «kui sa oma suud ei pea, kukun sulle
kaela!»
Meister Andry tõstis silmad üles, näis hetkeks mõõtvat samba kõrgust, siis võrukaela
raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis.
Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt:
14
«Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!»