Esiajalugu ja arheoloogia alused
puuriti ja torgiti. Harva kasutati ka pihukirvest. Neandertallased oskasid teha ka mitmest
osast koosnevaid tööriistu.
Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Toonased mammutikütid kasutasid ka oma
hoonete juures neid materjale, mida nad jahil said, st mammutiluid ja nahku. Majaseina
alumises osas kasutati ära mammutilõualuid: mis pandi üksteise külge ja kaevati maasse.
Sellist püsivat tehnikat kasutati enamiku mammutiküttide juures. Pealt kaeti selline hoone
mammutinahkadega.
Arvatavasti elasid neandertallased suhteliselt väikeste rühmadena. On leitud ka loomade
matuseid, peamiselt on maetud koopakaru ja pruunkaru, mõnikord üksnes nende koljusid.
1917.1923. a. uuris Emil Bachler Drachenlochi koobast Sveitsi Alpides. Koobas asub
2400 m kõrguses ning tungib tunnelitena sügavale mäkke. Koopa esiosa oli kasutusel
neandertallaste elupaigana, tagantpoolt leiti aga kuubikujuline kast või kirst,
küljepikkusega u 1 m