Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
Hiljem omandasid erinevad häälitsused kindla
tähenduse ning tekkisid algelised keeled.
Kas ürginimesed oskasid kirjutada? Kuidas nad jätsid kaaslastele teateid?
Oma mõtteid hakkasid ürginimesed väljendama pildikeste abil. Nad kraapisid pildikesi koopa
seintele või uuristasid neid kividesse. Arvatavasti oli koopaseintele jäetud joonistustel
maagiline tähendus - nii loodeti nõiduda endale jahisaaki või saavutada kontrolli
loodusjõudude üle. Kütid joonistasid näiteks seinale mammutikuju ja loopisid selle pihta
jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel
mammutijahil. Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest
skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem. Nii nimetatakse
neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi
terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate
austuseks.