ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" artiklile ,,Mehe ja naise vaheliste erinevuste edasisest ületamisest", kus oli hästi välja toodud, et ,,Inimese ehitust ja käitumist määrav geneetiline kood kujunes ja salvestati varasel kiviajal."Näiteks on ka tänapäeva naiste ülesandeks kodu korras hoida, olla hea perenaine,
Oma mõtteid hakkasid ürginimesed väljendama pildikeste abil. Nad kraapisid pildikesi koopa seintele või uuristasid neid kividesse. Arvatavasti oli koopaseintele jäetud joonistustel maagiline tähendus - nii loodeti nõiduda endale jahisaaki või saavutada kontrolli loodusjõudude üle. Kütid joonistasid näiteks seinale mammutikuju ja loopisid selle pihta jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel mammutijahil. Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem. Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o
annaabi.ee 
