Tõde ja Õigus II Terve tekst
täis tuubitud, üle õla perenaise poole: ,,Üks tee!" Tüdruku kohta, kes teeklaasi lauale pani, ütles
ta selle enda kuuldes Indrekule:
,,Kas panid tähele, kui kena? Maal ei leia sa tervest kihelkonnast niisukest. Vaata, kuis ta astub:
nagu oleks teisel vedrud all. Jalad nagu kõrendid. Sest pole midagi, et seelik ees, peab oskama
ka nõnda vaadata. Peab õppima."
Kui ta oli uue hea noosi suhu toppinud, jätkas ta:
,,Nojah, sel mammil pole ju viga, aga oled sa meie printsessi näind?"
,,Ei!" vastas Indrek. ,,Kes see on?" küsis ta.
,,Mis?! Sa ei tea veel, kes on meie printsess?! Siis sa ei tea ju ilmast veel midagi. Meie printsess
on vanamehe oma tütar. Tänavu esimest aastat kodus. Jääbki koju, sest mis ta veel peaks
tegema, kui guvernante on valmis. Istub ja ootab meest. Aga ta läheb ainult arstile või
advokaadile. Võib-olla kirikuõpetajale ka. Nii et meil pole muud kui pühime suu puhtaks. Aga