Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused
NCLDV-d on ürgset päritolu viiruste grupp; analüüsid näitavad, et nende eellased pärinevad
ajast, millal toimus prokarüootide ja eukarüootide lahknemine (ca 2 miljardit aastat tagasi).
Amööbi viirus – mimiviirus
Mimiviiruse peremeheks on amööb Acanthamoeba polyphaga; viiruse molekulaar-bioloogiast on
veel teada väga vähe, tõenäoliselt replitseerub ta nii raku tuumas kui ka tsütoplasmas. Teada on
mitu viiruse varianti (üks tüvedest kannab nime mamaviirus)
Genoom
• Genoomiks on lineaarne dsDNA, mille otste läheduses asuvad 900 bp pikkused
inverteeritud korduvjärjestused. Seega on võimalik, et nakatatud rakkudes võib
mimiviiruse DNA omandada ka tsirkulaarse kuju.
• Genoomi mõõtmed on viiruse kohta erakordselt suured: 1,181,404 bp (võrdluseks:
bakteri Mycoplasma genitalium genoom on 580 kbp pikkune).
• Kodeeriv ala moodustab genoomist üle 90%, lugemisraamid paiknevad mõlemas DNA