Charles Darwin
Haiguse ajal tegelesid temaga mõlemad
vanemad: ema luges raamatuid, isa mängis lauamänge. Tütrele tundus seesugune pühendumine
isegi natuke liig.
Lõpuni töiselt
Noore mehena oli Charles olnud väga terve. Pärast abiellumist aga tabasid teda aeg-ajalt roidumus,
keskendumisraskused, pearinglus, oksendamine, seedehäired, ekseemid. Diagnoosi ei osanud panna
isegi Darwini arstist isa. Lõpuks pöördusid Darwinid ühe loodusraviga tegeleva arsti poole, kes
töötas tervisveeallikatel Malvernis. Charles oli seal kolm kuud ja sai tervemaks.
1870. aastate lõpus oli Darwin teadusringkondades väga austatud. 1877 omistas Cambridge'i
ülikool talle aukraadi. Samal ajal irvitati tema üle laias maailmas ja levitati karikatuuri temast kui
inimahvist.
Kuigi tervis oli väga halb, jätkas Charles katsetusi ning kirjavahetust teadlastega. Ta oli 73, kui ta
süda üles ütles.
Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli. Talveks kolis ta Cambridge'i, kus töötasid Darwinite kolm
poega
annaabi.ee 
