Meditsiiniajaloo konspekt
hetkel hakati vaestel nende kvaliteedi alusel vahet tegema.
Farr'i meetod oli nn ,,biomeeter" (demograafilised tabelid sündimuse ja suremuse kohta,
kusjuures laste suremust peeti eriti oluliseks näitajaks). Ilmnes, et eluea pikkus sõltus
varanduslikust seisust, töökohast ja hügieenist, Farr pidas eriti oluliseks haigestumise
põhjuseks ülerahvastatust.17 Olukorra paranemist loodeti veelgi parema statistika
vahendeid, vaid pigem sugulist karskust. See ideoloogia (neo-maltuslus) püsis kuni 20.
sajandini, kuigi siis domineeris juba pigem iibehüsteeria (anti-maltusianism, pronatalism).
17
Farr näis olevat oma teoreetilistes arutlustes nakkushaiguste nn käärimisteooria pooldaja (vt:
J. Liebig). Ta kõneles nn zümootilistest haigustest, levivatest nakkusosakestest, mis
organismis protsesse algataksid, nii sai seletada, miks haigused aegajalt epideemiakuju
29