Referaat- Leivast
Surrogaatidena on tuntud
malts, puulehed ja aganad. Viimati tehti neist leiba 1942.-1943. a., II maailmasõja
ajal, kui Mordva külades oli suur nälg. Aseaineid kasutati eraldi või mitut korraga.
Olenevalt sellest, missugune aseaine oli ülekaalus, nimetati ka leivad.
Maltsaleiba martshun' kshi küpsetati samuti sõja ajal. Sõltuvalt sellest, mida
parajasti käepärast oli, pandi maltsaleivale sisse veel kartuleid, jahu või aganaid.
Malts kuivatati, peenendati ja tehti maltsajahuks. Samuti valmistati ka pärnalehtedest
jahu. Leivataigna tegemiseks pandi riivitud kartuleid vette, lisati natuke rukkijahu ja
jäeti hapnema. Hommikul sõtkuti juurde maltsajahu ja küpsetati leivad.
Ristiga leivad prosirnat tehakse nisujahust: veeretatakse kaks erineva suurusega
ümmargust taignapätsi ja asetatakse need teineteisele nii, et suurem jääks alumiseks
ja väiksem pealmiseks. Pealmisele pätsile tehakse rist. Siit johtub, et nende leibade
annaabi.ee 
