Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest
• Üleõppimine – materjali eksponeerimine pärast meisterlikkuse saavutamist – vähendas unustamist märgatavalt. • Tähendusrikkus ja õppimine – suvaliste tähekombinatsioonide õppimine võttis 10x rohkem materjali eksponeerimist kui kindlate sõnade õppimine. Charles Darwin (1809-1882) • Kirg entomoloogia vastu (putukateadus). • Osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836 (Galapagos, Tahiti, Uus-Meremaa, Austraalia). • Thomas Malthusi mõju (kes arvas, et inimpopulatsiooni hoitakse kontrolli all näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb. - Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused). - Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima.
annaabi.ee 
