Veinist
tumedatest marjadest veinide puhul.
4. Matseratsiooni lõppedes toimub pressimine, et saada virre.
5. Virde setitamine kiire jahutamise meetodil.
6. Chaptalisatsioon ehk suhkru (kontsentreeritud viinamarjamahla) või happe (viinhappe) lisamine. NB!
Teostatakse ainult teatud veinide puhul.
7. Esmane fermentatsioon ehk kääritamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (max 18 °C) 5
16 päeva jooksul. Madal kääritamistemperatuur tagab puuviljasuse säilimise veinis ja takistab
malolaktilise fermentatsiooni tekkimist (bakterid muudavad õunhappe piimhappeks). NB! Kuna valge
veini puhul on õunhappeline selgroog väga oluline, siis kvaliteetveine ei malolaktiseerita.
8. Teisene fermentatsioon roostevabast terasest või tammest mahutites (16 kuud).
Sur lie meetod teisene kääritamine tammevaadis koos osa pärmisette lisamisega. Igapäevaselt
teostatakse batonnaazi ehk segamist (pärmisettel kääritamine lisab veinile pärmi sametisust ja
annaabi.ee 
