AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
Kõige tähtsam
oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa
väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele. Need kõik seisused olid aadlikud ahk feodaalid ahk
elukutselised sõjaväelased. Karl Suure rigi lagunemisega algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk.
Suurfeodaalide võimsuse kasvuga muutusid nad oma valdustes iseseisvaks ja ei mallunud enam kuningale. Tekkisid
iseseisvad feodaalriigid, kes lakkamatult sõdisid territooriumite pärast ja seda perioodi iseloomustab pidevate
kodusõdade aeg.
Seisused keskajal
Keskajal oli välja kujunenud kolm seisust, kelle ülesanded olid jumala poolt seatud. Kolm seisust: vaimulikud,
feodaalid ja lihtrahvas. Igal seisusel olid omad kohustused. Vaimulike kohustuseks oli kõigi hingeõnnistuste eest
palvetada. Feodaalide kohustuseks oli kõiki kaitsta