Eesti sotsiolektide seisund
Teiseks, grammatika (peale tuletuse) on jäänud slängiuurimisel kolmandajärguliseks. Oleks
vaja uurida, kas ja mil määral seda eraldi olemas on või kasutatakse slängi kõneldes
argi/kõnekeele grammatikat. Nt tundub siinkirjutajale, et ka intonatsioon on oluline
markeeriv tegur.
Kolmandaks, harva on leidnud uurimist mitteverbaalne släng ehk zestid, tätoveeringud,
spetsiaalne rõivastusviis jms grupiteadvust kinnistavad ning üldistest mallideks
ekspressiivselt ja veidi ülepakutult ning mänguliselt erinevad mitteverbaaled nähtused (nt
ülilaiad rebadel püksid vms) (vt nt kurjategijate kohta Maruste 1988).
Neljandaks, erinevalt vana aja noortekampadest, mille omakeel levis vaid väikeses rühmas
ja kadus koos rühma lagunemisega, on uuel noortekeelel tänu arvutitele üle-eestiline levik,
mis tähendab ka selle suuremat võimu ja kindlamat püsimist. Lisaks: noorte keelelist
annaabi.ee 
