Eesti uusaeg
19 saj esimese
poole eesti keele grammatika uuendaja. 1843 aastal ilmus Ahrensi eesti keele grammatika,
teine ja täiendav väljaanne sellest ilmus 1853. Ahrensi teeneks on see, et toimus nn pööre eesti
kirjakeeles- seni oli eesti keelt kirja panudd ladina ja saksa eeskuju järgi, nüüd aga Ahrens
(lähtudes suuresti soome eeskujus) väitis, et tuleb lähtuda rahavkeeelest endist, mitte
painutada seda saksa grammatika malldie järgi. Ahrensi kirjakeel on see mida nimetatakse
,,hääldupäraseks kirjaviisiks". Pani ühesõnaga alsue nn uueks kirjaviisiks, mis sai popiks 19
sajandi teisel poolel.
Eestlaste saksastumne 19 sajandi esimesel poolel oli hoopis teistugune kui see hilisem
kadakasakslaste teema. Eestlased olid talupojarahvas ja selle kõrval moodustas
baltisaksaühiskond omaette ruumi. Kui nüüd eestlased sellest talupojaseisusest välja said, siis
annaabi.ee 
