Filmist „Nosferatu“ – õuduste sümfoonia"
kuulis üht sõdurit väitmas, et tema isa oli vampiir. Produtsent ise disainis kõik kostüümidest
ja grimmist kuni võtteplatsini.
Nosferatut kehastav näitleja Max Schreck oli omaette hoidev ja iselaadi huumorimeelega
tegelane, kellele sobisid grotesksed rollid. Schrecki nimi tähendab saksa keeles terrorit või
õudu ning popkultuur hakkas mängima ideega, et näitleja oligi päris vampiir. See omakorda
lõi aluse 2000. aasta filmile "Shadow of the Vampire" (peaosades J. Malkovich ja Willem
Dafoe).
Veidike ka helindusest. Enne helifilmi tulekut juhtus tihti, et originaalhelisalvestised
esmaesitlusest ei ole tänaseni säilinud või pole neid leitud. Originaalmuusikat ei ole suudetud
taasluua ja ligi 100 aasta vältel on seda esitatud varieeruvalt nii klassikalise, elektroonilise kui
ka jazzmuusikaga. Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt
kasutanud metronoomi, et koordineerida näitlemise tempot.