JUHAN LIIV
ja rütm.
Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt
pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus.
Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja
isikupärane vaatenurk.
Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie
toal ; noor eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme
võtaks.
KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV
KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA
JA RASKE SU KOOREM KANDA
KUI ENAM EI JÕUAKSKI, EI JÕUAKSKI SA
SU SOOVIDE SINIRANDA
TÄHT SÜTTIB EHK TAEVAS SU ÜLE VEEL.
LILL TÄRKAB SU HAUA PINNAST
JA SINU MÕTE JA SINU MEEL
KORD TUKSUB SU RAHVA RINNAST
JA LIIGUB JA LOOB JA LEHVITAB
JA KAUNEID RADASID RAJAB
SU RAHVA KODA SEE EHITAB
JA PÕLVEST PÕLVENI KAJAB
annaabi.ee 
