Rõivastus
19. sajandi teisel poolel hakkas tasapisi
moodi minema pikitriibuline seelik (kiutkuub).
Vöö.
Kirivöö, linasel taustal villane korjatud kiri, mähiti Saaremaale iseloomulikult korrad üksteise peale.
Liistik, abu.
Saaremaal oli varrukateta pihakate (abu) vana kehakate, muutudes koos seelikumoega. Vanematüübilistel abudel olid
traditsioonilised ilustused: punase kaleviga hõlmaääristus, eredavärvilisest kalevist rinnalapid, tinast malid. Varem hoiti malidest
läbitõmmatud paela abil hõlmu koos, hiljem jäi neile ainult kaunistusfunktsioon (hõlmad suleti haakidega).
Kampsun.
1
Pealisrõivana kanti abul lambapruuni kampsunit (vatt, abukäised), aga võidi kanda ka otse särgil. Pikkade varrukatega kampsun
õmmeldi lambapruunist, tugeva vanutusega villasest riidest. Kampsun oli suhteliselt lühike, vaevalt vööd kattev, voodrita,