Üldine Teatriajalugu I
Peatrice
tütar siis, kõik koledus tema ümber moodustas maski, millega ta mängis elulaval. On olemas
tõeline ja ideaalne Peatrice tõeline ideaalne armastus, kuid ka reaalsuse poolt moonutatud
Peatrice, kes sooritab kuritegusid, tapab oma isa. Shelley oli veendunud neoplatonist, veendunud
pagan. Ta arvas, et maailm on 100%-liselt materjaalne.
Byron oli Kristuse suhtes tolerantsemalt suhtestunud. Tema tegelased pigem usukannatajad,
nt tema ,,Malfred", mille peategelane on maag (võlur), variatsioon Goethe Faustist. Manfred on
võimeline välja kutsuma vaime, kellelt ta võib paluda mida iganes, tal on vaja aga aind ühte asja
tahab unustust. See on ainus asi, mida vaimud anda ei saa (surematud vaimud, ei tea mis asi on
unustus), seega nad ei saa ka Manfredi maailma valus, vaimses piinas aidata. Isegi Shelley
hüüatas, et miks te andute sellisele masendusele. Paks masendus. Selline resignatsioon oli lihtsalt