Julius Kuperjanov
Partisanipataljoni
moodustamine tähendas seega JK jaoks koguni väikest tagasiminekut karjääriredelil, ehkki ka
nüüd jäi tema ametikoht järgu võrra kõrgemaks kui Vene armees.
Sellega seoses kerkib muidugi küsimus, kas ja kuivõrd tuli JK oma ootamatult laienenud
kohustustega toime. Näib, et vaatamata sõjalise ettevalmistuse lünklikkusele ja olukordade
keerukusele, sai JK edukalt hakkama nii tagavarapataljoni ülema abina kui ka Kaitseliidu
malevapealikuna. Pataljoni ülemaks oleku aja kohta on raskem ühest vastust anda, sest nii
mõnedki JK kaasohvitserid on kritiseerinud tema juhtumisstiili, mis olevat nõudnud üleliia
ohvreid. Näiteks kirjutas kolonelleitnant Jaan Unt Julius Kuperjanovi kohta:“ Tema oli julge
mees, kuid temale jäi külge maailmasõja taktika, mille kohaselt tormati otse peale, küsimata
ohvritest. Sama taktikat tarvitas ta ka Vabadussõjas. Vene sõjaväes ei arvestatud inimkaotusi, sest
annaabi.ee 
