Julius Kuperjanov
Kodumaal tegi JK ootamatuilt kiirelt sõjaväelist karjääri. Olles määratud
tagavarapataljoni ülema abiks, tuli seni komando ja roodu juhtimisega piirdunud JK-l hakkama
saada terve väekoondisega- nime poolest küll pataljon, aga arvuliselt oli tegemist brigaadiga.
Saksa okupatsiooni ajal organiseeris JK põrandaalust Kaitseliitu kogu Tartu maakonna ulatuses
ning novembris saigi temast maakonna Kaitseliidu ülem. Rahuajal vastanuks Kaitseliidu
malevapealiku koht vähemalt majori kui mitte kolonelleitnandi auastmele. Partisanipataljoni
moodustamine tähendas seega JK jaoks koguni väikest tagasiminekut karjääriredelil, ehkki ka
nüüd jäi tema ametikoht järgu võrra kõrgemaks kui Vene armees.
Sellega seoses kerkib muidugi küsimus, kas ja kuivõrd tuli JK oma ootamatult laienenud
kohustustega toime. Näib, et vaatamata sõjalise ettevalmistuse lünklikkusele ja olukordade