III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE
a. kõige vaesemad) teenima sõjaväes, kusjuures varustus tuli
endal muretseda. Rooma võttis kontrolli ka vallutatud alade sõjavägede üle. Hiljem, Mariuse
reformi tagajärjel asendus see palgasõjaväega.
Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest. Peajõu moodustasid raskerelvis
jalaväelased. Ratsaväe ülesanne oli kaitsta jalaväge ja käia luurel. Roomlased ei rivistunud
faalanksitesse, vaid väiksematesse ristkülikukujulistesse üksustesse, mis asetsesid nagu
maleruudud. See andis sõjaväele paindlikkust.
Roomlased pidasid strateegia kõrval tähtsaks ka sõjatehnika arendamist. Nad oli oma aja parimad
kindlusepiirajad.
Augustuse ajast alates koosnes alaline vägi 25 leegionist, mis paigutati keisririigi piiridele. Iga
leegioni kontrolli all oli kindel piirilõik, kuhu rajati alalised kindlustused. Sõjaväkke hakati
keisririigi ajal värbama provintside elanikke
Ida-Rooma ja Lääne-Rooma
annaabi.ee 
