Hamlet
kättemaksu rägastikust. Terve oma hullumise ajal filosofeeris ta elu ja surma üle. Selle üle,
kas surm on tegelikult vabastus või karistus, ta ei kartnud surma ning läks sellele vastu kui
paratamatusele, et kõik elus on ette nähtud. Juhul kui see poleks juhtunud seal, oleks see
juhtunud kusagil mujal.
Olgugi, et tegelikult oli raamat mängust Claudiuse ja Hamleti vahel. Vaatamata
sellele, oli ülekantud tähenduses nende malelaul veel ettureid, kes sellesse oma panuse panid
ja kaotasid kordades rohkem kui mängu panid. Lartes soovis kätte maksta, ta sai sellega
hakkama, kuid hukkus ise sel teel, saamata hetkekski kättemaksu vilju nautida, seega kas see
oli seda väärt? Lõpptulemusena oli ta siiski vaid Claudiuse mängukann. Minu jaoks oli
kuninganna peaaegu süütu kõrvalseisja mis ta tegelikult kogu sellesse tegevustikku paiskas