Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile
Ei teata täpselt,
millal nooleke langes, aga siis kui valge taotles viiki, olid laual kaks kuningat. Niisiis viik.
Oletame aga, et selles seisus puudutab valge algul etturit. Nooleke langeb. Kuigi ainus
võimalus etturi löömiseks on teha seda vankriga ja valge taotleb viiki, pole käik ometi enne
noolekese langemist tehtud. Kohtunik seiskab kellad ja fikseerib kaotuse (kiir- ja välkmales
peaksid mustad esitama aja- ületuse kohta taotluse).
Kord helistati mulle malekoolist. Välkpartiis olid valged teinud võimatu käigu ja
käivitanud musta kella. Siis märgati, et musta aeg on läbi. - Kui must ise tunnistab, et ta aeg oli
varem läbi, siis sel hetkel partii lõppes ja must saab võidu. Välgus ei lõpeta partiid ajaületus,
vaid mängija teade sellest. Kui must varasemat ajaületust ei tunnista, oleks valge pidanud
võidu saamiseks seda taotlema. Et ta seda ei teinud, tuleb arvestada, et aeg ei olnud siis läbi.