Keskaeg
läänistati ka tulusid, rendist, mündiverminis õigust. Ka lääniks raha st aadel teenis teist raha eest.
Läänistamise algus Merovingide Frangi riigis. Kuningas see, kel kõige rohkem oma inimesi, suurim
kaaskond. Sõltlased võisid olla seotud truudusvandega. Varakeskajal vasalliksolemine paigutas vabade
inimeste skaalal isiku suht etteotsa. Kuningas tasus vasalliteenistuse eesr ka maavaldustega, et vasall
saaks tulu (beneficium). Bene hästi, facere tegema. Male paha, malefica nõid.
Benefiitsi saamisest hoolimata Merovingide ajal vasalliksolemine madal. Karolingide ajal vasallide
tähtsus kasvas, vasallisuhet sunniti ka kõrgemast soost inimestele peale. Karl Suur nõudis
truudusvannet, hertsogitelt ja krahvidelt vasallivannet. Karl Suur vajas suuremat sõjaväge. Kuningal
polnud enam maid jagada, nii hakkas ta kirikumaid jagama (benefiitsi lään omanikuks jäi klooster
aga mõisad jagati sõjameestele). Kel kuningalt saadud benefiits, on võimukas ja tähtis