Kohvipuu
aastal Martinique
´i saarele(asub Surinamest loodes) ja 1722. aastal Prantsuse Guajaanasse (asub
Surinamest idas) ning sealt juba 1730. aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva
tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale
ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt
Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika
idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja
sealt Ugandasse.
Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist
ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt
üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes
kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud
seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8-
annaabi.ee 
