Lapimaa
setetega kaetum ala. (Suur Maailma Atlas)
Lääne- ja Põhja-Lapimaa ranniku äär on tugevalt liigesatud fjordidega saarekesteks,
poolsaarteks ja neemedeks. Ida-Lapimaa ranniku hõlmab enamuses enda alla Koola poolsaar,
mis on ühtlasema, liigastamata rännikuäärega. Koola poolsaarest lõuna poole jääv raniku ala
on aga jälle rohkem liigestatud, kuid tagasihoidlikumalt kui Lääne rannik. Kogu reljeef on
tugevalt kulutatud jääliustike poolt, kunagised teravad mäetipud on tänaseks malalaks
lihvitud. Jää poolt on tekitatud ka fjordrannik ning rohked järved sisemaal. (Suur Maailma
Atlas)
Jääaja kulutus ja kuhjetöid on näha kõikjal: ära kantud pinnas, moreeni vallid, oosid,
mõhnasikud ja voored. (Ratcliffe, 2006)
3. GEOLOOGIA
Fennoskandia ja sh Lapimaa kivimid on moodustunud kas Maa sügavuses magma
kristalliseerumise käigus või maapinnal vulkaanidest väljavoolanud laava tahkumisel, või siis
ka merepõhja settinud savi, liiva või muudest setetest. (Eklund, 2007)
annaabi.ee 
