lase moodustuda vase pinnale kaitsvat oksiidikihti. Seda nähtust välditakse konstruktiivsete meetmetega. Näiteks paigaldatakse enam erodeeruvatesse kohtadesse elemendid, mida saab kiire korrodeerumise puhul välja vahetada. Õhus omandavad vask- ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn. paatinaga (korrosiooni osakestega). Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega, vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunditega malahhiitroheliseks või sinakaks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Kaitse korrosiooni eest Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: 1. Korrosioonikindlad sulamid
mis reageerimisel õhuhapnikuga pakseneb. See oksiid reageerib väga aeglaselt õhus sisalduva vääveldioksiidi, süsinikdioksiidi jt gaaside ning veeauruga, mille tagajärjel moodustuvad keeruka koostisega ühendid. Paatina värvus sõltub tema vanusest ja moodustumistingimustest. Nn noor paatina on kuldpruuni või pruunika värvusega, millel on punakas või violetne varjund. Vananemisel on värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunitega malahhiitroheliseks või sinakaks. Looduslik paatina kaitseb metalli hästi välismõjude eest. Seepärast öeldaksegi, et paatina muudab pronksi igaveseks. Raud roostetab, vask ja pronks tumenevad või kattuvad roheka paatinakihiga, hõbe muutub mustaks ja alumiinium tuhmub. Kõik need on korrosiooninähtused, mis on seotud metalli hävimisega ümbritseva keskkonna toimel. Ütleb vanasõnagi: rooste sööb rauda, inimest närib mure. Raud püüab tagasi minna mingisse