Kliimasoojenemise põhjused ja tagajärg
väheneb. Juhul kui temperatuuri kasv kiireneb veelgi, kaob taiga tsoon peaaegu täiesti: jääb vaid osa
arktilisest Siberist. Laialeheliste metsade arvukus kasvab mitmeid kordi. Mitmete loomade
elukeskkond muutub, juba praegu on leida Islandil pääsukesi ja Suurbritannias hõbehaigruid.
Mitmed liigid, nagu hülged, valgekarud ja merihobud, võivad Maalt lõplikult kaduda. Tekivad
soodsad tingimused haiguste levikuks: niiske ja soe ilmastik. Oletatakse, et 21. sajandi keskpaigaks
suureneb malaariahaigete hulk 60% võrra. Kõrbestumine ekvatoriaalsetel aladel kasvab oluliselt
ning ÜRO arvutuste kohaselt on 2050. aastaks maailmas kakssada miljonit kliimapagulast.
Arvatavasti püüab inimene tulevikus võtta kliima oma kontrolli alla, kuid liiki Homo
sapiens võib oodata sama faatum, mis dinosauruseidki. Hoidmaks olukorda kontrolli all, on tehtud
mitmeid pakkumisi: uute taimeliikide loomine, peeglite paigaldamine maalähedasale orbiidile,
annaabi.ee 
