Esindaja J. Tõnisson Ühine J. Teemant Koht Nõuded *Eesti alade ühendamine *riigimaade *valitsuse korralduste ühtseks kubermanguks jagamine rahvale boikoteerimine *baltisakslaste eesõiguste *nekrutikohustuse piiramine eiramine *makudest loobumine *seniste omavalitsuste laialisaatmine *revolutsioonikomiteede loomine *sõjaväe ja politsei
Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada enesele sobivas suunas ka Eesti ja Läti välispoliitikat. 1930 aastete lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda. Kallaletungioht nii NSV Liidu kui ka Saksamaa poolt kasvas, abi polnud aga kuskilt loota. Ainsaks võimaluseks oli laveerimine kahe suurriigi vahel. 1938. a. kuulutasid Eesti, Läti, Leedu end Skandinaaviamaade eeskujul neutralseiks. Kultuurielu Riiklik kultuuripoliitika: Kultuurikapital: kultuuri finantseerimine, raha koguti makudest, jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel, jagamisel tekkis probleeme. Kultuur professionaliseerus. Loodi kutseühinguid: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jpt. Laineseid kultuuri kontaktid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid, koorid. Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu