Eesti Kultuurilugu
Nende arv kahanes aja jooksul, eriti 16 sajandist alates.
Saaremaal leidus neid veel ka 18 sajandil.
Vöörmünder Kogudusel ja kirikul olid peale preestri veel eestseisjad ja vöörmündrid,
keda on mainitud juba 13 sajandi lõpul. Need olid rahvuselt sakslased, kas kohaliku
vasalli esindajad või mõisnikud, kuid nende hulgas mainitakse ka eestlasi (Keilas 1496
aastal). Vöörmündri ülesandeks oli igal pühapäeval kirikus käia ja täita pastorihärra
korraldusi (nõuda sisse õpetaja maksuvili, tuua kohale kirikumõisa saadetud
teopäevilised), omas eraldi pinki kirikus, vabastatud kirikuandamitest, sai pärast surma
tasuta matuse, valvas rahva kõlbelise elu üle.
Kloostrikool Õppeasutus, mis oli mõeldud nii munkadele (schola interna) ja ka teistele
(schola externa). Kloostrikoolides õpetati eeskätt ladina keelt, grammatikat, kirjutamist,
muusikat. Dominiiklaste mungakoolides koolitati munkpreestreid, kes oskasid ka rahva
keelt
annaabi.ee 
