Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole
kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus
tähendas seda, et talupojad hakkasid Eesti aladelt välja rändama, seda sundis tegema
maapuudus. Mõnevõrra soodustati seda ka vene riigivõimu poolt, sest nii said tühjad alad
tihedamini vene riigi külge liidetud. Väljarändajad said mõneks ajaks isegi
maksuvabadustuse. Lähemale mingi Peterburi ja Pihkvasse. 1897.a rahvaloendusel elas
väljaspool Eesti ala umbes 100 000 inimest
1866.a vallaseadus jällegi mõlema kubermangu kohta. See tähendas, et vald vabanes
mõisniku kontrolli alt. Vallas oli kõige tähtsam valla täiskogu, kus olid kõik valla peremehed
(vahet pole kas rentnik või päris peremees) ja iga 10 maatamehe kohta 1 (sinna alla käis ka
ntks peremehe poeg). Täiskogu valis valla volikogu, mis valiti 3 aastaks, seal 4-24 liiget, seal