Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
50 000-meheline Vene sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin. Tänu
eriti elavale viinakaubandusele raiuti maha siinsed põlismetsad. Viinaköögi praagaga nuumati
härgi ja müüdi neid Peterburi turule. Sellega pandi alus senisest ulatuslikumale
loomakasvatusele mõisates. Mõisamaa jagunes maksuvabaks mõisamaaks ja talumaaks, mille
pealt mõisad maksid kroonile mitmeid makse. Maksustuse aluseks oli mõisa talumaade suurus
adramaades. Reduktsiooniga kaasnenud maade mõõtmisel ja hindamisel võeti kasutusele
revisjoniadramaa mõiste, mis oli varasest tinglikum. Liivimaal võeti revisjoniadramaa suuruse
aluseks talupoega koormised, Eestimaal talupoegade arv. Kuna adramaade arv, eriti Põhjasõja
järel, tihti muutus, hakati korraldama regulaarseid maarevisjone, kus küsitleti mõisnikke,
talupoegi ja mõisateenijaid. Olukord, kus aadli sissetulekute kasvuga ei kasvanud riigi