AJALUGU (ROOTSI AEG)
Rootsi lausa mõtles sellest teha enda teise pealinna, kus kuningas elaks ja valitseks igal neljandal
aastal.
10) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU POOLA KUNINGA VALDUSES JA ROOTSI AJA
LÕPUL RIIGIMÕISAS
Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse
leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse
rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse
maksustamse talu.
Poole kuninga valduses:
11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA
ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS
Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse
leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja.
Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured.
12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA
KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES
annaabi.ee 
