Absolutism
hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, seega
taastati sisuliselt reformatsioonieelne katoliikluse hegemoonia, kusjuures kirik oli
kuninga suurema kontrolli all kui kunagi varem; samuti koondati kõik kuningale
potentsiaalselt ohtlikud olevad suurfeodaalid uude Versailles' lossi, kus nad
kuninga õukonnas olles sõltusid monarhi tahtest ning olid pidevalt tema kontrolli
all; majanduses kehtestus riigi range kontroll ning maksusissetulekud kasvasid
tunduvalt. Samas ei olnud kõik siiski ka ideaalne, kuna maalt lahkunud hugenotid
olid ühed kõige produktiivsemad ja professionaalsemad töölised ning kuninga
radikaalsete meetmete vastu (teisusuliste liiga range kohtlemine) protesteeris
isegi Rooma paavst. Louis' välispoliitika rajanes peamiselt sõjalisel jõul ja et see
oli kahtlemata Euroopa tugevaim (17. sajandi lõpus teenis Prantsuse armees
umbes 400 000 meest) ning ilmselt ka distsiplineerituim, siis oli see enamasti ka