Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
alustati üleliiduliste määruste alusel kulakute väljaselgitamist.
Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja omasid
põllutöömasinaid. Sel viisil tembeldati kulaklikuks esialgu 2700 talu. Nendele pandi
peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt
põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati maksukoormust ja
kohustuslikke müüginorme ka teistele taludele. Maksupressi suurendamine ja
kolhooside ülistamise propaganda aga ei taganud talupoegade "vabatahtlikku"
ühinemist kolhoosidesse.
1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa kõigist
talumajapidamistest. Selle aasta jooksul suurendati veelgi maksusurvet ja riiklikke
normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama
"kulakluse kui klassi likvideerimist".
Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil
annaabi.ee 
