EESTI VARAUUSAEG
Keskuseks määratakse Võnnu
linn. Uus piiskopkond haarab kogu Liivimaa. Samal päeval kinnitas Batory Liivimaa
konstitutsiooni. Augsburgi usutunnistus säilib, aga selle kõrvale tõstatakse ka
katoliiklus.
1.maist 1582 kuulutab kuningas uueks Liivimaa administraatoriks Jerzy (Georg)
Radziwill. Lisaks administraatorile määrati ka kindralkomissar. 17.saj alguses
kaotakse administraatori koht ära, kõrgeimaks ametikandjaks jääb kindralkomissar.
Provintsis oli ka maksumeister.
Tekib kolma presidentskond: Pärnu, Tartu, Võnnu. Iga presidentkonna eesotsas
president. Igas presidentkonnas kastellaan, kellele allub sõjaline pool. 1598.aastal
nimetatakse presidentkonnad ümber vojevoodkonnad.
Väiksemad administratiivüksused, presidentkondade sees distriktid. 1589. aastal
nimetatakse distriktid ümber staarostkondadeks. Distrikti keskuseks oli linnus.
Aina enam ja enam kerkivad üles poolakad, liivimaalased tõrjutakse kõrvale. Tekib
annaabi.ee 
