Euroopa ja Eesti õigusajalugu
maanõunike kolleegiumi liikmed, varem ka alamkohtu ja adrakohtunike liikmed. Asju arutati
maakonniti. Istungite vaheajal tegutses rüütelkonna nõukogu. Liivimaal oli aadlikonvent,
kuhu kuulusid maamarssal, 12 kreisisaadikut, 2 kassasaadikut, maanõuniku( Saaremaal seda
ei olnud). Liivimaa maapäevast võtsid osa kõik aadlimatriklisse kantud aadlikud. Sellest
võisid osa võtta ka muud isikud, kuid need ei arutanud seisuslikke küsimusi. Istungid iga 3-e
aasta järgi, erines Eestimaa omast maksukorralduselt. Saare- ja Muhumaa maapäev
sarnanes eelnevatega. Ta nimetas ametisse maamarssali rüütelkonna huvide kaitsjad ja
esindajad, nendest olenes ka kohtunike määramine. Valla omavalitsused: talupoegade
omavalitsusasjus anti mõisnike poolt talupoegade õiguste ja kohustuste loetelu. Algul (1802)
olid vallavanem, vallatalitajad ja vallavolikogud sõltuvuses mõisnikest. Hiljem läks
kohtupidamine talupoegade kätte, omavalitsused üldise kubermangu järelvalve alla. Seejärel