Näitas aadlike suurt võimu ja nende privileege. Enne landestadti kuningas Karl IX (1604-1611) siis Liivimaa ei kuulunud veel Rootsile, võim vaid Eestimaal. Püüdis saavutada pärisorjuse tunnuste kaotamist, suuremaid õiguseid ja vabadust talupoegadele. Rootsi kuningas oli sisuliselt võimetu enda tahtmist peale suruma, sest aadlikud olid selle vastu. Talupoegadele jäi siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja.
Selle süsteemi seadusega anti talurahvale õigus omada vallasvara ja õiguse struktuur tugines oma liikmete ametivendlusele ja vastastikusele pärandada käsutusolevat maad. toetusele. Oluline oli see, et ühte tsunfti kuuluvate meistrite vahel Parandati ka maksukoormisi. ei olnud konkurentsi. Rangelt oli ette kirjutatud ja ära määratud, Seaduse eesmärk oli saada keskvõimu alla kontroll maadest/ mitu meistrit võib mingil ametialal tegutseda, palju võib olla koormistest (ja üldse ülevaade mõisamajanduse hetkeseisust.). õpipoisse, kui pikk võib olla tööaeg, milliseid tööriistu võib
annaabi.ee 
