Eesti Uusaeg
Pearaharahutused: 1783, Kõige olulisem riiklik koormus. Varem olulisemad
riiklikud maksud: ratsateenistusmaks (sõnateenistusmaks), tollivili Eestimaal (Tuli
tasuda viljaga), statsioon Liivimaal (Sama, mis tollivili maks). Pearahamaksu pidid
maksma meessoost isikud, kes olid maksukohustlased. Vabastatud olid aadli seisus,
vaimulik seisus, sõjaväelased, riigiametnikud, õpetlased. Varem linlased ei pidanud
otseseid riigimakse maksma. 1782 hingeloendus toimus, et teada saada kui palju on
maksukohustlasi. Pearaharahutused- Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel.
Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid
nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile).
Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis
mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema. See tekitas palju pahandust.
6) Rahvastik 18. sajandil:
1695: Rahvarv kokku: 350 000 - 400 000