A.dumas Kolm musketäri terve raamat
lahkuma Pariisist La Villette'i värava kaudu. Kuid nad olid ühte kõrtsi jooma jäänud,
hilinesid seetõttu kümme minutit ning ei saanud tõlda enam kätte.
«Mida te oleksite teinud selle naisega?» küsis d'Artagnan ahastusega.
«Pidime ta viima ühte majja Place Royale'il,» ütles haavatu.
«Jaa, jaa,» sosistas d'Artagnan, «nii see on, mileedi enese juurde.»
Noormees võpatas, taibates, milline koletu kätte-maksujanu tõukas seda naist
hukkama teda nagu kõiki neid, kes mileedit armastasid. Ta mõistis, kui palju pidi mileedi
teadma õukonna intriigidest, et ta võis kõigele jälile saada. Kahtlemata sai ta oma teated
tänu kardinalile.
Kuid kogu selle asja juures taipas dArtagnan tõelise rõõmuga, et kuningannal oli
õnnestunud avastada vangla, kus vaene proua Bonacieux lunastas oma ohvrimeelsust, ja
et kuninganna oli ta sealt päästnud. See selgitas kirja saamise noorelt naiselt ja tema
annaabi.ee 
