Kohtulahendi analüüs
arvestades asjaolusid, et vaidlusaluseid teenuseid osutanud äriühingud väljastasid kaebajale
arveid iga kuu ning äriühingud pakkusid kontrollival ajavahemikul teenust ainult või valdavas
osas kaebajale, seega kolleegium nõustub maksuhalduri ja ringkonnakohtuga, et tehingute
tegelikuks sisuks olid kaebaja ja füüsiliste isikute vahelise töö- ja juhatuse liikme suhted.
Kolleegium on praktikas selgitanud, et kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahe
saada maksueelist, mis tähendab, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse. Nii
maksuhaldur kui ka ringkonnakohus on leidnud, et vaidlusaluste tehingute eesmärgiks oli
maksueelise saamine. Nõustudes selle arvamusega, arvab kolleegium, et praeguses asjas saab
kaebaja maksueeliseks pidada kokkuhoidu tööjõumaksude arvelt, mis suurendas võimaldada
töötajate ja juhatuse liikmete käsutusse antavaid rahalisi vahendeid, kuid sisendkäibemaksu