Kohtulahendi analüüs
tegelikuks sisuks olid kaebaja ja füüsiliste isikute vahelise töö- ja juhatuse liikme suhted.
Kolleegium on praktikas selgitanud, et kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahe
saada maksueelist, mis tähendab, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse. Nii
maksuhaldur kui ka ringkonnakohus on leidnud, et vaidlusaluste tehingute eesmärgiks oli
maksueelise saamine. Nõustudes selle arvamusega, arvab kolleegium, et praeguses asjas saab
kaebaja maksueeliseks pidada kokkuhoidu tööjõumaksude arvelt, mis suurendas võimaldada
töötajate ja juhatuse liikmete käsutusse antavaid rahalisi vahendeid, kuid sisendkäibemaksu
maha arvamise õigsust ei saa käibemaksu kui lisandunud väärtuse maksu olemusest pidada
maksueeliseks.
Kaebaja väidab, et kuna vastustaja oli ise algse maksuotsuse tagasiulatavalt kehtetuks
tunnistanud ei saanud sellele eelnenud revisjon ega ka selle tulemusena tehtud maksuotsuse
vaidlustamine avaldada mõju aegumise kulgemisele