Maksa ehitus ja talitlus
Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme
osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar,
mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis
moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb
maksafibroosripikuga.
Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad
värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad
maksas tiheda võrgustiku. Neisse kogunebki maksrakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid
ühinevad sapijuhadeks. Sapiteedega on ühenduses ette paremale suunatud pirnikujuline
sapipõis, mis ulatub ligikaudu maksa eesmise servani. Suurte sapijuhade ja sapipõie seinas on
silelihaskude, kuidas sapijuha suubumiskohal duodeenumisse moodustab see sulgurlihase.
Maksa talitlus